Eessõna

Hea majandushuviline. Majandusõpikute kirjutamine on ühtpidi väga tänuväärne, teistpidi aga väga tänamatu tegevus. Tänuväärne seetõttu, et majandus, millest kirjutatakse, muutub väga kiiresti. Nii eesti kui maailma majanduses avalduvad üha uued tendentsid, mis vajavad mõtestamist ja lahtiseletamist. Samal ajal vananeb iga näidetega varustatud ja reaalset majandust kirjeldav õpik lootusetult kiiresti. Üks on aga selge – majandusest kirjutajatel ja sellest huvitujatel ei hakka kunagi igav.

Käesolev õpik on järjekorras juba neljas ning on jätkuks 1994., 1995. ja 2002. a ilmunutele. Neliteist aastat on pikk aeg, muutmaks nii Eesti kui maailma majandust. Õpik ilmub ajal, mil Eesti elab üle oma esimest tsüklilist majanduslangust. Viimane on veelkord teravalt esile toonud majanduslike teadmiste ja majandushariduse olulisuse meie ümber toimuva mõtestamisel. Eelmise, III trüki ilmumisest möödunud aja jooksul on Eesti astunud Euroopa Liitu ja Põhja-Atlandi Kaitseorganisatsiooni (NATO) liikmeks, seega integreerunud nii majanduslikult kui poliitiliselt suure osa demokraatlike riikidega. Tunnustuseks Eesti reformidele on kutse rahvusvahelise Koostöö- ja Arenguorganisatsiooni (OECD).

Õpik ilmub ajal, mil Euroopa on ühelt poolt jõudnud integratsiooni olulise süvendamise etappi. Lissaboni leppe alusel peaks Euroopa konsolideeruma maailma asjades sõnajõudu omavaks suurjõuks. Teiselt poolt on Euroopa jõudnud olulise murdepunktini, kus Prantsusmaa, Hollandi ja Iirimaa rahvahääletused ning teravnev rahvusvaheline majanduskonkurents on seadnud Euroopa heaolumudeli jätkusuutlikkuse tõsise küsimärgi alla.

Õpik ilmub ajal, mil demograafilised trendid, globaliseerumine ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia revolutsioon on ümber paigutamas nii majanduslikke kui poliitilisi jõutelgi. Vanad käitumismudelid pole enam konkurentsivõimelised. Maailm on muutunud suureks globaalseks hüviste-, kapitali- ja ideede turuks. Kõik kauplevad kõigiga samadel turgudel. Konkurentsieeliseks ei ole mitte niivõrd suurus kuivõrd paindlikkus, mitte asukoht vaid integreeritus kõikvõimalikesse võrkudesse. Hägustub piirjoon suure ja väikse riigi, keskuse ja ääremaa vahel.

Selge on ka, et nii üksikisikute kui riikide ja rahvaste kohanemisvõime muutunud oludes pole olnud sama. Mis ühtede jaoks on võimalus, võib teistele osutuda ohuks. Võime aduda keskkonna muutusi, oskus näha neist muutustest tulenevaid uusi võimlusi ning neid enda kasuks pöörata pole edenenud võrdses tempos. Informatsioon kasvab kiiremini kui oskus seda tõlgendada.

Just sellel veendumusel on ka käesoleva majandusõpiku autorid ja toimetaja. Tänapäeva Eesti gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste ikka veel süstematiseerimata majandusharidus annab kohati rahuldava majandussõnavara, kuid mitte sel tasemel, et koolilõpetaja oskaks orienteeruda globaalsetes majandustrendides. Seda lünka on kutsutud täitma õpik, mida käes hoiad.

Eelmise kolmega võrreldes keskendub käesolev neljas trükk majanduse rahvusvahelistele aspektidele. Me oleme majandusprotsesside kirjeldamisel väljunud Eesti raamidest ning püüdnud Eestit paigutada Euroopa ja maailma konteksti. Õpiku kolm esimest peatükki (globaliseerumine, demograafia, uus majandus) on pühendatud olulisimatele riikide majandamiskeskkonnas toimunud muudatustele. Neljas ja viies peatükk analüüsivad riigi jätkusuutlikku konkurentsivõimet teadmistepõhise majandusarengu etapis. Kuues ja seitsmes peatükk on keskendunud riikide regionaalsele koostööle, sealhulgas Läänemere regioonis. Kaheksas peatükk kirjeldab, kuidas olla edukas rahvusvahelistel turgudel. Õpiku teine pool (peatükid 9-14) on tervikuna pühendatud Euroopa Liidule, käsitledes nii selle kujunemist, olemust kui ka erinevaid poliitikaid.

Enamus õpiku autoritest on lugejale tuttavad juba eelmistest trükkidest – Raul Eamets, Raul Omel, Urmas Varblane, Viktor Trasberg, Endriko Võrklaev ja Andres Arrak. Kuid hea meel on tõdeda, et meie kollektiiviga on ühinenud ka mitmed uued autorid – Eve Parts, Tõnu Roolaht, Milvi Martina Piir, Katrin Pihor ja Kadi Timpmann. Ühtlasi on õpik ka heaks näiteks erinevate Eesti kõrgkoolide (Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Mainori Kõrgkool) õppejõudude ja majandusteadlaste koostööst.

Õpikut kirjutades oleme lati seadnud endiselt kõrgele. Õpik on küll eelkõige suunatud gümnaasiumide ja teiste keskastme õppeasutuste õppuritele, ent kindlasti kasutatav ka tehnikumide, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide esimestel majanduse algtõdesid käsitlevatel kursustel. Kindlasti võime oma õpikut soovitada ka lihtsalt laiemat silmaringi omavale ning maailmas toimuvast huvitujale.

Oleme oma õpiku endiselt paigutanud majandusõpikute turul teoreetilisema poole peale püüdes samal ajal säilitada traditsioonilist tasakaalu teooria ja empiirilise materjali vahel. Teoreetilised käsitlused on esitatud lihtsal tasemel, mis peaks avardama võimalikku lugejaskonda. Teoreetilisemat laadi on õpiku 4, 5., 8. ja 10. peatükk. Valdav enamus peatükkidest on aga rohke empiirilise materjaliga varustatud erinevate majandusprotsesside ja -poliitikate kirjeldused. Koos 2002. a. ilmunud õpikuga „Majanduse ABC“ peaks käesolev „Eesti majandus …“ moodustama terviku, mille läbi lugemine annab hädavajaliku majandusliku sõnavara maailma majanduses toimuva mõistmiseks.

Parim majanduspoliitika olevat hea hariduspoliitika. Autoritel ja toimetajal on hea meel tõdeda, et Eesti poliitikud on tunnistanud majandushariduse olulisust. Seepärast kuulub meie suurim tänu Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, eriti aga Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, kelle rahalise toeta poleks käesoleva õpiku ilmumine olnud võimalik.

Andres Arrak
Juuni, 2008